Tarbijauuring: eestlased on osteldes ratsionaalsed, lätlased usaldavad kontrolli

Tarbijakäitumise värsked uuringud Eestis ja Lätis näitavad, et toidu ostmisel on mõlemas riigis peamiseks kriteeriumiks hind. Samas kerkivad esile mitmed huvitavad erinevused: eestlased on kodumaisuse osas pisut ükskõiksemad kui lätlased ning lätlased usaldavad rohkem sõltumatuid laboratoorseid kvaliteediuuringuid. 63% uuringutele vastanutest leiavad, et kvaliteetne toode ei pea olema kallis, mis näitab muutuvat suhtumist.

23.04.2025 | Tallinn

Eurofinsi märgis Lidli piimal.

Norstati poolt läbi viidud uuringust selgus, et toidu päritolu peavad oluliseks vaid 3,3% eestimaalastes, lätlaste hulgas oli see näitaja veidi kõrgem – 4%. „Uuringu tulemused näitavad, et hinnatundlikkus on jõudnud ka sinna, kus varem mängis olulisemat rolli emotsioon ja lojaalsus. Kodumaise toodangu eelistus ei ole enam norm vaid pigem erand,” kommenteeris uuringu tulemusi Lidl Eesti ja Läti korporatiivkommunikatsiooniosakonna direktor Dana Hasana.

51% Eesti vastajatest leidis, et toidukaupade ostmisel on kõige olulisem soodne hind ning 43% pidas olulisimaks toote kvaliteeti. Vaid 1% vastanutest pidas toidukaupade valikul oluliseks ka sõltumatuid kvaliteediuuringuid.

Eesti uuring näitas, et teadlikumad otsused paistsid silma noorema aga ka väiksema sissetulekuga elanikkonna seas. Madalama palgaga (kuni 600 €) vastanutest pidas koguni 67% olulisimaks toote hinda. Noorimas vanusegrupis 18–29 eluaastat hindasid vastajad kvaliteeti (49%) ja hinda (45%) suhteliselt võrdselt.

Läti uuringust ilmnes aga selge seos sissetuleku ja toidupoes langetavate valikute vahel. Madalama palgaga (kuni 600 €) tarbijad pidasid olulisimaks hinda, kõrgema sissetulekuga (1000 € ja enam) kvaliteeti, samal ajal olid laboratoorsete kvaliteedikontrollide suhtes kriitilisemad just madalama sissetulekuga vastajad.

Eesti Konjuktuuriinstituudi hiljutised uuringuandmed toetavad samuti huvi langust päritolumaa vastu ja seda just kõrgema sissetulekuga vastanute grupis. Nimelt ilmutavad teistest märkimisväärselt vähem huvi üles toiduaine päritolumaa vastu üle 2000 euro suuruse sissetulekuga vastajad, kellest ligi neljandik selle kohta toitu ostes teavet ei otsigi.

Lätlased usaldavad kvaliteedikontrolle

Üllatuslikult on lätlastele sõltumatute laborite, näiteks Eurofinsi, kvaliteedikontrollid olulisemad kui eestlastele. Eestis ei peeta labori kvaliteedimärgise olemasolu eriti märkimisväärseks. Lätis seevastu peavad seda oluliseks koguni 43% vastanutest, kellest 32% pöörab sellekohasele pakendiinfole ka regulaarselt tähelepanu.

Kui Eestis leidis suur osa tarbijatest, et kvaliteetse toote eest ei pea hingehinda maksma (63%), siis lätlased olid selles küsimuses rohkem kahevahel. 59% lätlastest usub, et kvaliteetne toode võib vahel olla ka taskukohane, aga 27% näeb, et see ei pruugi reaalsuses nii olla ning 5% et see pole võimalik. Eesti vastanute puhul leidis koguni 16%, et kvaliteetne toode ei saa olla soodne ning et kõrge kvaliteediga tooteid on kallim toota, mistõttu need peavadki rohkem maksma (12%).

Eesti uuringu vastused andsid mõista, et siinne tarbija on oma valikutes ratsionaalsem. “See võib olla märk sellest, et eelarvamused tarbijate seas on kadumas ja mõistetakse, et kvaliteetne toode ei pea olema tingimata kallis. See on väga positiivne trend, mis loodetavasti julgustab jaekette ja tootjaid rohkem kvaliteedile  rõhku asetama ning hea hinna ja kvaliteedi tasakaalule mõtlema poeriiulitel,“ lisas Dana Hasana.

Märtsis läbi viidud uuringud tellis Lidl ning need viidi läbi uuringufirmade Norstat (Eestis) ja Mindscan (Lätis) poolt. Mõlemas riigis küsitleti üle 1000 inimese vanuses 18–74 eluaastat.

Lidlist

Jaemüügifirma Lidl, mis on osa Schwarzi jaekontsernist, mille peakontor asub Neckarsulmis, on üks juhtivaid ettevõtteid toiduainete jaemüügisektoris Saksamaal ja kogu Euroopas. Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 12 350 kauplust ja enam kui 220 logistikakeskust 31 riigis üle maailma.

Odavpoeketina pakub Lidl oma klientidele optimaalseimat hinna-kvaliteedi suhet. Lihtsus ja protsessidele orienteeritus juhivad igapäevategevusi nii kauplustes, logistikakeskustes kui teistes üksustes. Standardiseeritud protsesside kavandamise ja struktuurse ülesehituse eest on vastutav Lidl Stiftung, mille peakontor asub Neckarsulmis.

Lidlis töötab üle 375 000 töötaja. Tööd Lidlis iseloomustab dünaamilisus ja õiglus omavahelistes suhetes, mille väljundiks on tugevad meeskonnad üle maailma.

Igapäevategevustes võtab Lidl vastutuse inimeste, ühiskonna ja keskkonna eest. Lidlis tähendab jätkusuutlikkus oma kvaliteedilubaduse täitmist iga päev.

Jaekontserni Schwarz Grupi käive 2023. aastal oli 167,2 miljardit eurot.

Pressikontakt

Korporatiivkommunikatsiooni osakond
press@lidl.ee

Jaga

Vaata lisa