UURING: üle kolmandiku Eesti elanikest on hiljuti hakanud tegema keskkonnasõbralikumaid tarbimisotsuseid
Enam kui kolmandik ehk 35% Eesti elanikest kinnitab, et on viimastel aastatel oma tarbimiskäitumist keskkonnasõbralikumaks muutnud. Põhjalikumalt mõeldakse oma igapäevaste valikute üle, muuhulgas ka millist poekotti kasutada, selgus uuringufirma Norstat poolt kaupluseketi Lidl tellimusel Baltikumis sel suvel läbi viidud uuringust.
01.09.2022 | Tallinn
Lidli poekott
Kui ligi pooled (47%) eestlastest vastanutest kinnitasid, et on alati püüdnud teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, siis enam kui kolmandik (35%) kinnitas, et nende harjumused on selles suunas muutunud just viimastel aastatel. Näiteks märkis 63% vastanutest, et külastavad toidupoodi regulaarselt oma ostukotiga ning 40%, et peavad ostukoti puhul oluliseks selle valmistamisviisi ja materjali.
Kuigi enamasti on kõigi kolme Balti riigi tarbijate hoiakud ja harjumused sarnased, siis oluline eristumine on poekoti materjali eelistuses. Eestlaste esimene valik on 49% juhul paberkott, samas lätlastel 48% ja leedukatel 44% kilekott.
„Meie hinnangul on oluline tõsta tarbijate keskkonnateadlikkust ning me püüame oma kliente igal sammul nõustada ja toetada jätkusuutlike valikute tegemisel. Lidli jaoks on loodussõbralikud lahendused ja ümbertöödeldud materjalide kasutamine väga selge prioriteet, mistõttu on meie poekotid valmistatud vaid ümbertöödeldud materjalidest," rõhutas Lidl Eesti esindaja Katrin Seppel ning lisas, et seeläbi on võimalik kasvatada tarbijate teadlikkust taaskasutatud materjalide keskkonnasõbralikkuse ja eeliste osas.
Just noorte (18-29) seas on Baltikumis enim neid, kes on taaskasutatud materjalidest loodussõbraliku poekoti eest vajadusel nõus ka kõrgemat hinda maksma. Poekoti valikul peab oluliseks selle vastupidavust 89%, mahutavust 74%, keskkonnasõbralike materjalide kasutamist 40% ja ilusat välimust vaid 19% vastanuist.
Küsitluse viis tänavu suvel Eestis, Lätis ja Leedus läbi Norstat. Küsitluses osales kolme riigi peale kokku 3011 inimest ja valim oli esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni lõikes.
Lidl on Saksamaalt alguse saanud säästupoodide kett, mis müüb kvaliteetseid tooteid parima hinnaga üle Euroopa. Eestis avati esimene Lidl kauplus 2022. aastal. Hetkel on üle Eesti 10 linnas 22 Lidli kauplust. 2026. aastal omistati Lidl Eestile neljandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel.
Lidl on esindatud 32 riigis, haldab 12 900 kauplust, enam kui 230 logistikakeskust, kus töötab kokku 395 000 töötajat. Kliendirakendusel LidlPlus on enam kui 120 miljonit kasutajat ning kõikide Lidli kaupluste käive oli 2025. majandusaastal kokku 140,2 miljardit eurot. Lidli säästupoed on osa Schwarzi kontsernist, mille peakontor asub Saksamaal Neckarsulmis.