UURING ⟩ Eesti lapsevanem on praktiline: vana koolikott kestab edasi, enamik peresid piirdub 51-200eurose eelarvega

Värskest Lidli ja Norstati uuringust selgub, et uue kooliaasta eel teevad Eesti pered oste äärmiselt läbimõeldult ja vajaduspõhiselt. Samal ajal kui lõunanaabrid Lätis ja Leedus panustavad julgemalt uude garderoobi ja vahetavad sagedamini koolikotte, on eestlaste põhifookuses igapäevased kirjatarbed ning eelarve hoitakse valdavalt 51 ja 200 euro vahel.

Kooliaasta algus on alati rahaliselt nõudlik periood, kuid Lidli tellitud uuring näitab, et eestlased on leidnud viisi, kuidas kulutusi optimeerida. Ostukorvi sisu dikteerib puhas praktilisus ning emotsiooniostude asemel soetatakse seda, mis on otsa saanud või millest lapsed on lihtsalt välja kasvanud.

Kõige sagedamini rändavad koolieelsel perioodil poekorvi vihikud, pliiatsid ja muud kirjatarbed, mida plaanib osta 76% vastanutest. Teisel kohal on riided ja jalanõud (73%) ning kolmandal spordiriided (41%). Elektroonikaseadmeid plaanib kooliaasta eel osta vaid 8% vastanutest.

Majandus surub rahva säästma
Huvitava ja säästliku trendina joonistub välja koolikottide taaskasutus. Kui Leedus plaanib lapsele uue koolikoti osta ligi 40% vanematest, siis Eestis saab uue koolikoti poole vähem õpilasi (22%). See vihjab Eesti vanemate harjumusele osta kvaliteetne ja vastupidav koolikott, mida laps saab kanda mitu õppeaastat järjest.

Lidli Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste selgitab uuringu tagamaid: “Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti tarbija on pragmaatiline ja teeb koolieelseid oste läbimõeldult. Kuigi üldine ostujõud näitab taastumise märke, näeme selgelt, et vanemad ei soovi teha emotsioonioste, vaid otsivad parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Me ei ole koolitarvete hindu tõstnud ega plaani seda ka teha ning poes leiab hoopis hulga soodustusi. Meie eesmärk Lidlis on hoida kooliks vajalikud tooted vihikutest ja pliiatsitest kuni riiete ja jalanõudeni võimalikult soodsad, et ükski vajalik ost ei jääks eelarve tõttu tegemata.”

Kooliaasta alguses plaanivad koolitarbeid osta kõige enam 40-49-aastased (u 55% kulutusi tegevatest vastanutest). 30-39aastaste seas teevad kooliaasta alguses kulutusi 43% ning 18-29aastaste seas 38%.

Kooliminekuga seotud kulutused jäävad Eestis suuremal osal (üle poole vastanutest) 51 ja 200 euro vahemikku, suuremaid üle 300euroseid väljaminekuid teevad eelkõige 30-59-aastased vanemad. 

Ligi 40% Eesti lapsevanematest plaanib tänavu kulutada kooliasjadele sama palju raha kui eelmisel aastal. 

Veerand ehk 25% vastanutest nendib, et kulutused saavad olema mullusest mõnevõrra suuremad, mis tuleneb eelkõige laste kasvamisest ja paratamatust vajadusest uute riiete järele. 

Ebakindlate vastajate üsna suur osakaal (19%) osutab siiski, et osa inimesi pole oma sügisesi kulutusi veel läbi mõelnud.

Kui Eesti perede esmaseks kuluartikliks on kirjatarbed (76%), siis nii Leedus (80%) kui ka Lätis (78%) alustatakse uut kooliaastat eelkõige uute riiete ja jalanõude soetamisega.

Lätlaste seas soetab uue koolikoti 32% peredest ning kulutuste kasvu prognoosib 27% vastanutest. Silmapaistvalt kõrge on Lätis ja Leedus aga lisamaterjalide ning töövihikute soetamise osakaal (Lätis 52% ja Leedus 60%, võrreldes Eesti 35%-ga). 

Ka Statistikaameti viimased andmed näitavad, et kuigi Eesti keskmine bruto- ja reaalpalk on kasvanud ning inflatsioon tunduvalt taltunud, püsis tarbijakindluse indikaator endiselt negatiivne (juulis -26,1). Hinnamuutused on olnud ebaühtlased, näiteks tuuakse välja, et rõivad ja jalatsid olid juunis aastatagusega võrreldes 6,3% odavamad ning toit 1,5% odavam. Samal ajal on kallinenud eluase (+7,6%), transport (+7,5%) ning hariduse ja lasteasutustega seotud kulud (+5,2%). 

Kuna eluaseme- ja transpordikulud võtavad pere eelarvest suurema ampsu, kompenseritakse seda kooliostude nutika planeerimisega. Koolitarbeid ostetakse varakult ja jaotatult, vältides viimase hetke paanikat ning kalleid emotsioonioste. 

Lidl Eesti tellitud uuringu viis juuli lõpus läbi uuringufirma Norstat, Eestis osales 1002, Leedus 1001 ja Lätis 1010 vastajat.

Lidl on Saksamaalt alguse saanud säästupoodide kett, mis müüb kvaliteetseid tooteid parima hinnaga üle Euroopa. Eestis avati esimene Lidl kauplus 2022. aastal. Hetkel on üle Eesti 10 linnas  22 Lidli kauplust. 2026. aastal omistati Lidl Eestile neljandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel. 
Lidl on esindatud 32 riigis, haldab 12 900 kauplust, enam kui 230 logistikakeskust, kus töötab kokku 395 000 töötajat. Kliendirakendusel LidlPlus on enam kui 120 miljonit kasutajat ning kõikide Lidli kaupluste käive oli 2025. majandusaastal kokku 140,2 miljardit eurot. Lidli säästupoed on osa Schwarzi kontsernist, mille peakontor asub Saksamaal Neckarsulmis.