Uuring: iga kolmas tallinlane laseb Nutri-Score'il oma ostukorvi kujundada
17.11.2026 | Tallinn
Nutri-Score'i märgis
Norstati küsitluse andmetel tunnistas 36% Tallinna elanikest, et Nutri-Score märgisel olev info mõjutab sageli või mõnikord nende ostuotsuseid. Samas Harjumaal piirkondades väljaspool pealinna on see näitaja kõige madalamal tasemel.
“Andmed näitavad, et Eesti inimeste soov tervislikumalt toituda on tõusuteel ja ligi 2/3 elanikkonnast otsib võimalusi, et vähendada suhkru ning soola tarbimist. Samas erineb piirkondlikult drastiliselt ostukäitumine ja teadlikkus toidumärgistest. Kui üle kolmandiku pealinlastest jälgib toidukorvi koostamisel Nutri-Score’i märgist, siis väljaspool Tallinna Harjumaal üldisena langeb see osakaal 22 protsendini,” kirjeldas uuringu tellinud Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste.
Küsitlusest selgus, et need, kes otsivad aktiivselt võimalusi oma igapäevases toidus soola ja suhkru koguste vähendamiseks, on Nutri-Score'i märgisele märgatavalt avatumad ning neist tervelt 63,5% on märgistust poelettidel tähele pannud ning 26% teab täpselt selle tähendust.
“See näitab, et huvi tervislikuma toidulaua vastu paneb inimesi tähelepanelikumalt otsima visuaalseid abivahendeid, mis võimaldaksid konkreetse toote tervislikkust kiiresti hinnata ning kui kellelgi on huvi soola või suhkru koguseid oma toidulaual vähendada, siis muutub ta ka uute toiteväärtuse märgistuste suhtes vastuvõtlikumaks.
Ida-Virumaa paradoks ja Kesk-Eesti apaatsus
Kirde-Eesti eristub ülejäänud riigist omapärase paradoksiga. Ida-Virumaa elanikud näitavad üles kõrget huvi tervislikuma toidulaua vastu ehk 68,6% sealsest elanikkonnast soovib aktiivselt vähendada soola ja suhkru tarbimist. Samas on uue ja lihtsustatud toiteväärtusmärgise Nutri-Score'i reaalne tuntus piirkonnas riigi madalaim. Ligi 51% idavirulastest pole märgistust poelettidel üldse tähele pannud.“Ida-Virumaa Inimestel on üle keskmise suur huvi tervislikumate valikute järele, kuid kaubandusvõrkudes pole abistav märgistus nendeni veel piisavas mahus jõudnud,” kommenteeris Pajuste.
Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa) paistab silma riigi kõige skeptilisema hoiakuga tervislikku toitumisse. Vaid 56% sealsetest elanikest tunneb huvi soola ja suhkru vähendamise vastu ja see on kogu riigi madalaim näitaja. “Samuti ei tundu Kesk-Eesti mingil põhjusel uskuvat visuaalsete lahendustesse ning vaid 41% vastanutest leidis, et lihtne värviskaala aitaks neil tervislikumaid valikuid teha. Võrdlusena olgu toodud, et Tallinnas oli selliseid inimesi 60%,” sõnas Pajuste.
Kogu Eestis on asulatüüpide lõikes Nutri-Score märgise mõju ostukorvile kõige tagasihoidlikum maapiirkondades ning külades ja alevikes, kus see mõjutab vaid 24% inimeste ostukäitumist. Pajuste hinnangul võib olla seda tüüpi asulates märgise madalam märgatavus põhjendatav sellega, et kohalik kaubandusvõrk on piiratum ning väiksemates poodides ei ole Nutri-Score'i märgisega tooteid näha.
Lidl on Saksamaalt alguse saanud säästupoodide kett, mis müüb kvaliteetseid tooteid parima hinnaga üle Euroopa. Eestis avati esimene Lidl kauplus 2022. aastal. Hetkel on üle Eesti 10 linnas 22 Lidli kauplust. 2026. aastal omistati Lidl Eestile neljandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel.
Lidl on esindatud 32 riigis, haldab 12 900 kauplust, enam kui 230 logistikakeskust, kus töötab kokku 395 000 töötajat. Kliendirakendusel LidlPlus on enam kui 120 miljonit kasutajat ning kõikide Lidli kaupluste käive oli 2025. majandusaastal kokku 140,2 miljardit eurot. Lidli säästupoed on osa Schwarzi kontsernist, mille peakontor asub Saksamaal Neckarsulmis.