Lidl Nutri-Scorist: lihtsam toodete tervisemärgistus teenib tarbija huve

Viimastel nädalatel on arutletud selle üle, kas Nutri-Score’i märgis on kasulik juhis või eksitav lihtsustus. Kuigi arutelu keskmes on justkui märgise sisu, seisneb küsimus tegelikkuses selles, kuidas aidata inimestel teha igapäevaselt paremaid toiduvalikuid. Lidl oli Eesti esimene jaekett, mis tõi märgise omabrändi toodetele juba mõned aastad tagasi. 

Paar aastat (2024) tagasi Norstati poolt Lidl Eesti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et tervelt 55% Eesti inimestest oli huvitatud oma igapäevases toitumises soola ja suhkru tarbimise vähendamisest. Samas pidas ligi kolmandik selle kohta pakenditel olevat infot liiga raskesti mõistetavaks. 

„Sellest uuringust võib järeldada, et inimeste huvi tervislikuma toitumise vastu on siiras ning võib eeldada, et tänaseks on huvi veelgi suurenenud. Oleme veendunud, et see on koht, kus tootjatel ning jaekauplejatel on võimalik omalt poolt inimesele ostmisel appi tulla, et aidata teha tervislikumaid valikuid,“ kommenteeris tulemusi Lidl Eesti kommunikatsiooniosakonna juht Liisa-Indra Pajuste.

Sama uuringu andmetel kinnitas 65% vastanutest, et selgelt mõistetav etikett kaupluses paneks neid eelistama tooteid, mis on suurema toiteväärtusega ja väiksema suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega. „Probleem on selles, et ostuotsuseid tehes ei jõuta keerulist toitumisalast infot tõlgendada. Lidlis teadvustame seda selgelt ja mõistame, et toiduvalik ei ole ainuüksi personaalne eelistus. Meil, Euroopa ühe suurima jaeketina, on siin võimalus võtta suurem roll,“ ütles Pajuste lisades, et Lidli tarbijatele suunatud teadlike valikute strateegias on olulisel kohal aidata kliendil teha kasulikumaid ostuotsuseid. Lidl oli ka üks nendest suureettevõtetest, kes juba 2020. aastal tegi Euroopa Liidule ettepaneku minna üle ühtsele Nutri-Score’i toidumärgistussüsteemile. 

Mitte lihtsalt märgis

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadlase Mariliis Mia Topp sõnul tuleks Nutri-Score’i märgist vaadata eelkõige kui üht võimalikku tööriista, mis aitab muuta tervislikumad valikud poekeskkonnas inimestele lihtsamini märgatavaks ja võrreldavaks.

„Ülekaal ja eluviisiga seotud haigused on Eestis märkimisväärne rahvatervise väljakutse, mille mõju ulatub otseselt majandusse. Tervisekassa arengukava 2026-2029 kohaselt moodustavad elustiiliga seotud haigused ligikaudu 79% tervishoiukuludest ning Tervise Arengu Instituudi hinnangul ulatub liigse kehakaaluga seotud haigustega seotud kogukulu ligi 125 miljoni euroni aastas. Seetõttu on oluline arutleda, millised meetmed aitavad inimestel igapäevases toidukeskkonnas tervislikumaid valikuid teha,“ märkis Topp. 

Tema sõnul ei ole Nutri-Score’i mõeldud lahendama ülekaalu ega ebatervisliku toitumisega seotud probleeme. “Tegemist on ühe informeeriva märgistamise tööriistaga, mis annab tarbijale ostuhetkel lihtsasti mõistetavat lisainfot toote toitainelise koostise kohta. Selliste märgistuste eesmärk on muuta tervislikum valik inimese jaoks lihtsamaks, mitte asendada toitumissoovitusi või toitumisnõustamist”, lisas Topp 

Ta lisas, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on rõhutanud, et rahvatervise parandamise seisukohalt on kõige mõjusamad kombineeritud sekkumised, kus lisaks toodete reformuleerimisele (ehk nende paremaks muutmisele), hinnapoliitikale ning turundus- ja kättesaadavuse meetmetele, on ka märgiste kasutamisel oma roll. 

Teadlikuma valiku tegemine peab olema lihtsam

Ei Liisa-Indra Pajuste kui ka Mariliis Mia Topp arva naiivselt, et Nutri-Score’i märgise kasutuselevõtt päevapealt Eesti inimeste harjumusi muudaks või tervist parandaks. 

„Nutri-Score ei keela ega sunni üht toodet teisele eelistama. On paratamatu, et toidulauale jõuavad erinevad tooted ja vahel ka poolfabrikaadid ja maiustused. Selles osas lasub vastutus inimesel endal. Kuid on oluline vahe, kas neid otsuseid tehakse teadlikult või teadmatusest,“ selgitas Pajuste. Ta lisas, et kindlasti on selle märgise puhul oluline silmas pidada, et võrrelda tuleks sama tootegrupi tooteid ning seda, et madalam skoor ei tähenda alati seda, et toode on ebatervislik, vaid seda, et nende toodete tarbimiskoguseid tuleks hoolikamalt jälgida. 

„Nutri-Score ei jaga toite heaks ja halvaks, vaid annab lihtsa võrdluspildi ja hinnangu konkreetse toote toitainelise koostise kohta 100 g või 100 ml alusel. See aitab tarbijal sarnaseid tooteid omavahel võrrelda ning teha ostuhetkel teadlikumad valikud, ütles Topp. Tema sõnul põhineb Nutri-Score teaduspõhisel algoritmil, mida ajakohastatakse vastavalt uutele teadusandmetele ja rahvusvahelistele toitumissoovitustele. 

Iga samm tervislikumate valikute suunas loeb

„Nutri-Score ei ole täiuslik, aga seda ei ole ükski rahvatervise tööriist eraldiseisvalt. Rahvatervise parandamiseks ei saa me jääda ootama ideaalset süsteemi. Kui meil on olemas tõenduspõhised lahendused, mis aitavad inimestel teha igapäevaselt tervislikumaid valikuid, siis miks mitte neid ka kasutada,“ nentis Topp.

„Kui enam kui pooled inimesed soovivad vähendada suhkru ja soola tarbimist ning kaks kolmandikku ütlevad, et selgem märgistus aitaks neil teha paremaid valikuid, siis tekib küsimus: kas me peaksime sellised tööriistad tootjate ebamugavuse tõttu laualt maha lükkama või ikkagi nutikalt inimeste kasuks tööle panema?“ küsis Pajuste lõpetuseks. 

Lidl on Saksamaalt alguse saanud säästupoodide kett, mis müüb kvaliteetseid tooteid parima hinnaga üle Euroopa. Eestis avati esimene Lidl kauplus 2022. aastal. Hetkel on üle Eesti 10 linnas  22 Lidli kauplust. 2026. aastal omistati Lidl Eestile neljandat korda rahvusvaheliselt tunnustatud parima tööandja Top Employer tiitel. 
Lidl on esindatud 32 riigis, haldab 12 900 kauplust, enam kui 230 logistikakeskust, kus töötab kokku 395 000 töötajat. Kliendirakendusel LidlPlus on enam kui 120 miljonit kasutajat ning kõikide Lidli kaupluste käive oli 2025. majandusaastal kokku 140,2 miljardit eurot. Lidli säästupoed on osa Schwarzi kontsernist, mille peakontor asub Saksamaal Neckarsulmis.